Enno Fels

Linna tulud suurenevad aasta-aastalt. Keila elanikud teenivad keskmiselt rohkem kui üheski teises Eesti linnas. Keila võlakoormus on väike. Iive positiivne. Keila-Tallinna ühistransport toimib tihedas graafikus, ligipääs pealinna mugav. Suhted naabritega korras. Kõik see lubab mul ennustada: Keilat ootavad ees head ajad.

Töötame selle nimel, et Keila saaks veel paremaks ja teenuseid pakutaks keilakatele tipptasemel. 20 aastat kogemusi on üht-teist õpetanud. Juhtimise põhimõtted, millest linnavalitsuses lähtume:

• Hindame kogemust, teadmisi ja haridust
• Oleme avatud uutele ideedele, kaasame nii noori kui vanu
• Arvestame otsustamisel mõju keskkonnale ja tervisele
• Linn peab kasvama mõistlikult: oleme jätkusuutliku kinnisvaraarenduse poolt
• Väärtustame ettevõtjaid ja ettevõtlikkust
• Kasutame EL toetusi, et teha rohkem ja kiiremini

Homsele mõeldes näen Keilat, mis on Lääne-Harju tõmbekeskus. Linna, mis on rohelisem. 15 minuti linna, kus ratta või tõuksiga saab mugavalt igale poole 15 minutiga. Näen põnevamat linnasüdant, suuremat turuhoonet, uusi spordiväljakuid, metsamajakest Terviseradadel, rohkem lahedaid viibimisalasid. Näen uut lauluväljakut.

Ees seisavad head ajad, aga ka palju-palju tööd.

Erki Fels

Uus lauluväljak saab olema vinge. Tõesti vinge. See tuleb sündmuste paik: suveteater, rokk-kontsert, aktus, uisuplats, õueklass, postitantsutrenn, kohvik.

• Lava katab „postide metsale“ toetuv katus. Postide vaheline ruum on põnev maastik mängimiseks ja suvekohviku rajamiseks, kuhu saab kinnitada võrkkiikesid. Lava kohal ripuvad „jääpurikad“, mille otstest kumab õrn valgus. Lava taga on küngas istumisalaga - see võimaldab korraldada minikontserte.
• Lava ette saab talvel teha uisuväljaku.
• Kogu külgnev piirkond muutub. Laululava ja lõkkeplatsi sidumiseks on nendevaheline vall läbi lõigatud. Alles jääva jupi sisse tulevad abiruumid. Luuakse uusi elupaiku taimedele, loomadele, putukatele. Välditud on niidetavate murupindade rajamist. Lilleniidud kergteede vahel - varakevadest hilissügiseni õitsev vaip.
• Staadioni nõlvale paigutatakse puidust lavatsid - õuetundide läbiviimiseks või nädalavahetusel pikniku pidamiseks.
• Jaanituld saab teha terasest tuleasemel. Pool lõkkeplatsist on muruala, teine pool kõvakattega metsalagendik. Muruala on tasapinnaline, luues võimalusi pallimänguks. Pidupäevadel saab sellest toitlustusala. Argipäeval on lagendik aktiivsete tegevuste koht – näiteks trikiratta ja rulaga või taipoksi trennideks.
• Jalgrajad metsas viivad loodusliku mänguväljaku juurde: langenud puud, kivikülv, tokid, palgid. Kooli lähedal lilleniidus seisavad suured kiiged, kuhu õpilased jõuavad ka vahetunni ajal pead tuulutama.
• Hooldekodu-poolsete küngaste haljastust uuendatakse meeli ergutavate taimedega, nt lillhernes, meliss, münt, salvei, pune, liivatee, enelas, sirel. Vähem levinud liikidest raudpuu, jaapani juudapuulehik, hõlmikpuu. Lisatakse istumiskohti, et parki saaks rohkem kasutada ka hooldekodu töötajad ja patsiendid.

*Tekst refereeritud ja töödeldud Keila Lauluväljaku ideekonkursi võidutööst KUBU, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid Johan Tali, Karli Luik, Martin Allik, Häli-Ann Tooms ja Harri Kaplan.

Inge Angerjas

Meie eesmärgiks on hea avalik ruum. Selle osaks on ka linna meisterlik haljastamine ja mõnusate viibimiskohtade loomine. Et oleks rohkem jalutusruume, põnevaid teekondi ja avastamiskohti. Tõusev trend on lilleniidud avalikel aladel, mis aitab hoida lepatriinusid, mesilasi, liblikaid. Lühidalt: õitsev ja lõhnav linn.

Linnapargid on sild mineviku ja tuleviku vahel. Ajaline mõõde on oluline. Kui pargipuid valida, siis ikka sajaks aastaks. Kindlasti ei ole linna haljastamine üksnes kevade-suve teema. Talvel muutuvad puud skulptuurideks ja tulevad eriti esile. Keilasse mahub kindlasti veel väga palju puid. Samas ei tohi unustada, et iga istutatud puu vajab hoolt. Keila on paepealne linn, kus mullal on kulla hind.

Oleme pärinud esivanematelt põneva kujunemislooga pargid, igaüks omamoodi pärl. „Minu lemmik on Jõepark ja haruldaste põliskuuskedega Männik,“ ütleb Inge Angerjas. Lauluväljak ja ümbritsev pargiala võiks olla 4 aasta pärast elav linnamaastik.

Maret Lepiksaar

Linnades on vaba aja veetmise kohad sageli vanusepõhised. Vaja oleks kohtumiste paika, mis sobiks igas vanuses külalisele. Selliseks koosviibimise paigaks võiks saada loomelinnak. Loomelinnakus asuv kogukonnakeskus ei määratle end vanuse järgi. Erinevas vanuses inimesed saavad seal suhelda, koos toimetada ja läbi huvitavate sündmuste on neil seal kokkupuutepunkte. Üheks eeskujuks on Kopenhaageni kogukonnakeskus Absalon.

Loomelinnak oleks koht loomingule ja vabaühendustele, ringmajanduskeskusele, kohvikule. Seal oleks ka kaasaegne seminaripaik. Lisaks oleks see koht nädalalõppude lahedateks pidudeks.

Planeerime loomelinnakut Piiri tn 7a kinnistule, mida taotleme riigilt linna omandisse. Käiku saab kinnistu võtta siiski järk-järgult, sest Eesti Geoloogiateenistus hoiab seal veel mõne aasta oma inventari ja pinnaseproove. Tegemist on pikaajalise projektiga. Aga esimesed sammud on juba tehtud!

Maret Lepiksaar, Erki Fels

Puupingid kooli koridoris on nii eelmine sajand. Üks võimalus vahetund põnevamaks muuta on rajada koridoridesse puhkealad: lebolad ja koolirahupesad. Need on avalikust ruumist pisut eraldatud kohad, kus saab logeleda, sõpradega lauamänge mängida või muust melust eemal raamatut lugeda. Lahedad lebolad on tehtud näiteks Viimsi Raamatukogus.

Keila on algaval õppeaastal koolirahulinn. Teeme selle puhul Keila Kooli lebolad ja koolirahupesad. Enne tuleb aga kaasata õpilasi, uurida vajaduste järele ning disaineriga töötada välja soliidne ideekavand.

Erki Fels

Kõrged äärekivid on nuhtlus ratturile, lapsevankriga liiklejale ning hajameelsele jalakäijale. Täielikult loobuda äärekividest ei saa. Äärekividega piiritletakse liikumisruumi, ääristatakse ohutussaart, abistatakse nägemispuudega inimest, suunatakse sadevett, muudetakse hõlpsamaks koristamine, takistatakse parkimist haljasalale või kõnniteele. Äärekivi tagab ohutust, sest liikleja peab hoo maha võtma ega ilmu ootamatult sõiduteele. Samas võib kõrge äärekivi ise olla oht ja raskendada liiklemist.

Tahame, et Keila oleks 15 minuti linn. 15 minuti linnas ei ole kohta äärekividel, kus rattaga sõites põrutada saab ning ratastooli või lapsevankriga üle ei pääsegi. Jalgrattatee lõikumine sõiduteega peaks toimuma samal tasapinnal. Ratta ja kõnniteed saab eraldada erineva teekattematerjali ja värviga. Vahetult enne sõidutee ülekäiku saab kasutada braikivi, et anda märku muutunud olukorrast ja äratada liikleja valvsust.

Märkasid nõmedalt kõrget äärekivi või muud sujuva liikluse takistust? Kirjuta mulle ja teeme koos 15 minuti linna!

Erki Fels

Meie eesmärgiks on hea avalik ruum – sisukas linnaruum, mis ei ole üksnes „läbikäiguhoov“ kodust tööle. Linnaruum olgu funktsionaalne, kasutamiskõlblik. Tänavaid, parke, olesklemisalasid, linnasüdant ja äärealasid tuleb disainida nii, et oleks põhjust rohkem viibida kodulinnas, aga kodust väljas. Et saaks jalutada, pikniku pidada, õues trenni teha, kiikuda-mängida. Olulised põhimõtted, millest linnaruumi disainides lähtume:

1. Linn on puhas, viibimisalad hubaselt valgustatud
2. Linn peab olema kaunis, seepärast jäkame Keila kaunistamist lillede, põõsaste ja puudega
3. Lisaks pinkidele ja prügikastidele on vaja põnevust loovaid õueatraktsioone ja mängualasid
4. Jalakäijad on esmatähtsad. Eesti inimarengu aruanne ütleb: „Kuigi ühe osa avaliku ruumi kvaliteedist moodustab võimalus liikuda autoga, on hea elukeskkonna eelduseks arusaam, et avalikus ruumis on inimene alati sõidukitest tähtsam.“ Arendame 15 minuti linna, kus jalgsi ja rattaga saaks igale poole mugavalt 15 minutiga

Tekkis huvi, mida hea avalik ruum veel tähendab. Vaata Eesti inimarengu aruannet.

Tekkis idee, kuidas oleks linnaruum sõbralikum? Kirjuta mulle

Erki Fels

Rajame Keilasse plastikkattega väliväljakud koos tribüünidega. Väljakuid kasutatakse 3x3 korvpalli mängimiseks, aga on võimalik mängida ja treenida ka tavapäraselt 5-5 vastu. Väljakute rajamine on korvpallikogukonnale oluline:

• treeningtingimuste parandamiseks
• võistluste ja turniiride korraldamiseks
• 3x3 korvpalli Eesti meistrivõistluste etapi korraldamiseks
• välitingimustes sportimisvõimaluste rikastamiseks Keilas

Janne Sirel

Kogupäevakooli tuntakse rahvasuus pikapäevarühmana. Kogupäevakooli eesmärgiks on võimaldada lapsel pärast koolitunde olla koolis, kuni vanemad on tööl. Lapsel on päevakava, mis sisaldab liikumist, käsitööd, muusikat, värskes õhus viibimist. Saab õpetaja juhendamisel kinnistada õpitut ja teha koduseid ülesandeid. Janne Sirel: „Leian, et kogupäevakool on lahendus nendele lastele, kelle oskused oma tegevusi planeerida ja päeva sisustada vajavad tuge. Samuti annab see võimaluse lapsevanemal (maksumaksjal) olla muretult tööl.“

HEV lastele hetkel Keilas nende vajadustest lähtuvat kogupäevakooli ei ole. Tahaksime sellega alustada kas või mõnel tööpäeval, et lihtsustada hariduslike erivajadustega last kasvatava pere tööpäeva ja võimaldada lastele sisukat tegevust ka siis, kui koolitunnid on lõppenud.

Erki Fels

Keila raudteejaam saab ca 1,2 miljonit külastust aastas. Niisuguses kohas on turul potentsiaali. Kasutame seda! Tahame rajada turuhoone, et turg saaks kasvada ja pakuks suuremas valikus hooajalisi kaupu. See on ajamahukas töö ning eeldab ka välisrahastuse kaasamist, kuid esimesed sammud on astutud: eskiisprojekt on valmis!

Hoonete kompleks on inspireeritud üksteise järel liikuvatekst kaubavagunitest. Üles-alla liikuv katusehari ja kaldsed räästajooned peegeldavad minevikku: pisut lohakat, ent turule omast ruumi, kus iga müüja sättis varikatuse omamoodi ja vanad kioskid olid vildakaks vajunud. Üle saja aasta vanusest kaubaaidast säilitatakse üks puitkarkassi osa, talade ja sarikatega. Tutvu eskiisprojektiga siin.

Timo Suslov, Erki Fels

Keila liikluskorralduse üks suurim probleem on lõunapoolse ringtee (ümbersõidu) puudumine. See põhjustab kaks probleemi:

1. Raskeveokid peavad sõitma läbi linna, et pääseda tööstusparki. Arendused jäävad pooleli, kuna puudub korralik transpordiühendus suurte magistraalidega. Ettevõtjate küsitlus näitas suurima transpordiprobleemina juurdepääsu Keila lõunaosasse. Pärsitud on Lõuna-Keila tööstusala intensiivsem kasutuselevõtmine.
2. Keilas on ainult üks raudteeülesõit. Tipptundidel tekivad seal mõlemal pool raudteed ummikud. Kui mõni õnnetus peaks raudteeülesõidu sulgema, ei pääseks päästeteenistus teisel pool raudteed asuvasse linnaosasse.

Lõunapoolne ümbersõit lahendaks mõlemad mured. Veokid jm tööstustransiit pääseks Keila Tööstusparki, ilma et peaks sõitma läbi linna. See edendab ettevõtlust ning jätab samas linna tolmust ja mürast vabamaks. Lõunapoolse ümbersõidu väljaehitamisega saaks juurde vähemalt ühe raudteeülesõidu, s.t alternatiivse juurdepääsu lõunaosa aedlinnale.

Tarmo Tamkivi, Erki Fels

Jalgpalli sisehall loob võimaluse harrastada jalgpalli aastaringselt. Suvel on Keilas jalgpalli jaoks suurepärased tingimused, talvel mitte. Spordiklubidel on praegu kättesaadav 3 saali, mida kasutab päevasel ajal kool kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. Seega jaguneb ülejäänud baasiaeg paljude spordiklubide vahel (nt iluvõimlemine, akrobaatika, võrkpall, korvpall, jalgpall jne). Seetõttu tuleb ka talvel treenida õues, miinuskraadides. Keila JK kirjutab oma veebilehel: „Keila jalgpalli kogukond loodab südamest, et õigepea on käes ka Keila kord, et saaksime head tingimused ning kolida oma treeningutega jalgpallihalli, mis omakorda vabastab teistele spordiklubidele saaliaegu.“

Jalgpallihall ei ole siiski ainult jalgpalluritele. Sisehalli saab kasutada kehalise kasvatuse tundide ja suuremat ruumi vajavate alade jaoks (nt kergejõustik või cross-fit). Samuti saab halli kasutada suvel ürituste keskusena. Ühtlasi vabaneb spordiklubidele uusi saaliaegasid, millest tuntakse hetkel puudust. Sisehall meelitaks Keilasse ka tegijaid väljastpoolt, sest sellisel tasemel sportimise tingimusi on Harjumaal (sh Tallinnas) vähe.

Erki Fels

Mitte kõik, mida 4 aastat tagasi lubasime, ei ole täna valmis. Nagu elus ikka, kõik ei õnnestu 100%. Keilas oli koalitsioonivalitsus, mitte ühe partei võim. See eeldas ka kompromisse koalitsioonilepingu sõlmimisel. Kui sind huvitab, milles Reformierakond ja valimisliit Sõbralik Keila koalitsioonilepingus kokku leppisid, loe siit.

Mis jäi tegemata?

Meditsiinikeskus. Soov oli luua Keila haiglasse ühine perearstikeskus koostöös perearstide ja haiglaga + tuua sinna täiendavalt eriarstiabi. Ei läinud plaanipäraselt. Omavalitsuse võimalused esmatasandi meditsiiniteenuse korraldamisel kaasa rääkimiseks on kahjuks ebapiisavad. Samas Keila haigla laieneb. Varsti saavad sealsed perearstid uued ruumid ning valmivad vastuvõturuumid eriarstidele. Arstiabi kättesaadavus Keilas paraneb.

Teine raudteeülesõit. Koos ettevõtjatega oleme teinud palju selgitustööd lõunapoolse ümbersõidutee rajamise vajalikkusest, et veenda riiki selle projekti vajalikkuses. Uuringud ja eskiisprojekt on valmis. EAS toel on linn ka ühe lõigu tulevasest ümbersõidust valmis ehitanud (Ringtee tänav). Ülejäänud ümbersõidutee, sh ülesõidu, rajamine on reaalne järgmisel neljal aastal.

Kergtee Saueni ja Klooga rannani. Teise omavalitsuse maale midagi omavoliliselt ei ehita. See teema ei ole unustatud. See on Keilale tähtis, nii et tuleb jätkata. Oleme tegelenud sellega, et ka riik õla alla paneks ja kergtee valmimist toetaks. Need teed saavad aktuaalseks koos riigimaantee rekonstrueerimisega, mis ei ole enam „mägede taga“. Koostöös naabervaldade ja Transpordiametiga. Nii et „menetlus“ jätkub.